AktuaalneÜldinfoLastevanemateleÕpetaja soovitabKontaktRühmad

Millises infoväljas laps liigub?

 

Kuidas kasvatada oma lapsest kangelast?


Last ümbritseval infoväljal on tema arengule suur mõju. Psühholoog ja terapeut Marina Eberth kirjutab salasona.eu lehel lapse alateadvuse mõjutamisest, mida tasub teada kõigil, kes mõtlevad, mida õhtul lastele ette lugeda. 
Ajast aega on lastele õpetlikke lugusid jutustatud. Lood käivitavad lapse kujutlusvõime, neid kuulates kujutab ta ette loo tegelasi ja olukordi, millesse need tegelased satuvad. Loo käiku jälgides õpib laps lahendama keerulisi olukordi, mida tema enda elus ei ole veel ette tulnud. Inimeseks olemist on õpikutarkusega raske õpetada ja lugudel on siin suuri eeliseid. Kuidas arendada lapses heatahtlikkust ja kaastunnet? Kuidas õpetada talle suhete loomise ja hoidmise keerulist kunsti? Kuidas aidata tal leida eneseusku ja tugevust? Lood on kui 5D õppevahend, milles on ruumilisust ja emotsiooni, tegevusi ja suhteid, mis koonduvad ühe nimetaja alla – kogemus. Lugusid kuulates kogeb laps toimuvat oma kujutluses. Allpool kirjeldatud uurimused tõendavad, et kujuteldavatel kogemustel on inimesele erakordselt suur mõju. 

Laps õpib matkides ja peegeldades, tema alateadvusse salvestub kõik see, mida ta näeb, kuuleb ja kogeb. Tema isiklike mälusalvestuste najal kujuneb ta enda identiteet, tema oma lugu. Viimase 10-15 aasta jooksul on mälu ja taju uuringutega tegelevad psühholoogid leidnud, et mitte ainult lapsed pole ümbruskonnas olevast infost otseselt mõjutatud, seda on ka täiskasvanud. Sellist alateadvuse tasandil toimuvat protsessi nimetatakse praiminguks. Praiming on inimese mälu teadvustamatu vorm, mis on seotud sõnade ja esemete äratundmisega. Seda põnevat nähtust, mis toimub automaatselt ja mille üle teadlik kontroll puudub, on alles hiljuti hakatud pidama iseseisvaks, teistest erinevaks mäluvormiks.

Inglise keeles priming on eesti keeles kruntimine. Enne põhivärvi pealekandmist sein krunditakse, st seinale kantakse kruntvärv, mis on aluseks põhivärvile, mis kruntvärvi peal saab särama lüüa. Praimimise käigus luuakse aluspind ehk infokrunt, mis hõlbustab uue info töötlust hilisemal ajahetkel. Ühes lihtsas praimingu katses leiti, et inimesed, kellele näidati sõna «kollane», tundsid katse käigus hiljem kiiremini ära sõna «banaan», võrreldes nende inimestega, kellele sõna «kollane» ei näidatud.

Märksa keerukam eksperiment tehti Nijmegeni Ülikoolis Hollandis. See katse näitas, kuidas lihtsad kujutlused mõjutasid inimeste sooritust mälumängus. Esimeses katses praimiti ühte rühma üliõpilasi professori stereotüübiga. Neil lasti viie minuti jooksul kujutleda, missugune on tüüpiline professor ning oma kujutlus kirja panna: kuidas ta käituks, milline on tema välimus ja elustiil. Teise rühma kuuluvad üliõpilased tegid sama professori sekretäri kohta. Kolmandatele ei antudki kujutlusülesannet. Seejärel pidid kõik 60 katsealust vastama 42-le mälumängu küsimusele. Need üliõpilased, kes kujutlesid professorit, andsid 59,5 protsendil õigeid vastuseid, aga need, kes kirjeldasid sekretäri, kõigest 46,4 protsenti. Need, kellele kujutlusülesannet ei antud, jäid oma tulemuste poolest nende kahe vahele – 49,9 protsenti õigeid vastuseid. Huvitav fakt on seegi, et need, kes kujutlesid professori sekretäri, vastasid kiiremini kui teised.

Suur erinevus tuli esile samade uurijate analoogses  katses, kus teadurid viisid katsealused kokku infoga jalgpallihuligaanist, nende peast ja silme eest käisid läbi sõnad nagu rumal, nõme, primitiivne jmt. Selline negatiivne praiming halvendas nende katsetulemusi märkimisväärselt, võrreldes inimestega, kes seda mõjutust ei saanud. Negatiivseid omadussõnu mõelnud ja näinud katsealused justkui nakatusid sellest ja nende intellektuaalne sooritusvõime langes.

Lausa hämmastav on tõdeda, et pelgalt professori kujutlemine, oma mõtetest ja silme eest sõnade tark, intelligentne, võimekas, auväärne, lugupeetud jne läbilaskmine, võib parandada sooritust mälumängus. Professori sekretäri stereotüüp, mis sisaldab selliseid omadusi nagu korrektne, täpne, kiire, paneb inimesi kiiremas tempos vastama. Kui katse oleks olnud vastamise kiiruse peale, siis oleksid ilmselt sekretäriga praimitud katsealused võitnud.

Praiming tundub olevat inimaju eriline infotöötluse protsess, mis alateadvuse tasandil pidevalt toimub. Info, millega me kokku puutume, muutub aktiivseks ja hakkab mõjutama seda, millega me kokku puutume hilisemal ajahetkel. Kusjuures krundiks oleva info ja selle info vahel, mida infokrunt hiljem mõjutab, peab olema sild, mingi ühisosa. Näiteks kollase värvi kujutlus vaevalt et suudab mõjutada kastealuse tulemust mälumängus – nende kahe infoühiku vahel pole resonantsi.

Sama teadurite grupi hilisemad katsed näitasid, et mida kauem inimene kujutles, st mida pikemat aega ta krundiks oleva infoga tegeles, seda suurem oli mõju järgnevale sooritusele. 9 minutit praimimist jalgpallihuligaani infoga halvendas intellektuaalset sooritust märkimisväärselt rohkem, võrreldes nende inimeste tulemustega, kes puutusid selle infoga kokku 2 minuti jooksul.

Artiklis «Mida Batman sööks?» kirjeldati katset, milles praimiti 6-12-aastaseid lapsi tegema tervislikumaid toiduvalikuid. Enne söögi tellimist kiirtoidukohas tegeleti iga lapsega eraldi: neile näidati fotosid ja küsiti küsimusi. Esimeses katses näidati neile kuue laste lemmikkangelase pilti ja küsiti: «Kas see tegelane telliks endale friikartuleid või õunakrõpse?» Lapsed arvasid, et sellised populaarsed tegelased nagu Batman, Ämblikmees ja teised, telliksid õunakrõpse. Teises katses näidati pilte tervislikest toiduvalikutest nagu salat või müsli kõrvuti ebatervislike valikutega nagu pitsa või burger ning küsiti kumb neist on tervislikum. Kolmandas katseseerias ei näidatud pilte ega küsitud midagi ja mindi kohe sööma. Kui kätte jõudis toidu tellimise aeg, küsiti igalt lapselt: «Kas sa tahad oma toidu kõrvale friikartuleid või õunakrõpse?» Kui lastelt enne söögi tellimist midagi ei küsitud, tellis 9,1 protsenti lastest õunakrõpse, aga pärast lemmikkangelaste eelistuste uurimist tellis endale õunakrõpsud tervelt 45,5 protsenti lastest. Tervisliku ja ebatervisliku toiduvaliku uurimine ei mõjutanud laste endi tellimust märkimisväärselt. Katse läbiviijad järeldavad, et ainult laste mõistusele suunatud mõjutusviisid ei pane lapsi tervislikumalt sööma, seda teevad aga mängleva kergusega kangelased, kelle moodi lapsed tahavad olla.

Need imelised katsed panevad mõtlema, kui mõjutatavad me oleme kõigest sellest, millega iga päev kokku puutume! Igapäevasel infovool on lastele ja sellele, mida lapsed iseendast mõtlevad ja kuidas käituvad, väga suur mõju. Tahtes laste ellu tuua rohkem head, saame selle eest hoolt kanda, et neid praimib hea sisuga info. Lood, millega laps kokku puutub, mille kangelastega ta end samastab, muutuvad lapse isikliku loo osaks.

http://naine24.postimees.ee/3000345/kuidas-kasvatada-oma-lapsest-kangelast

Tagasi Sisukaart Print