AktuaalneÜldinfoLastevanemateleÕpetaja soovitabKontaktRühmad

Kõne arendamine

 

Peenmotoorika, kas ainult ilus käekiri?

 

Olles kaks aastat laatadel seletanud, mis on peenmotoorika ning milleks seda vaja on, otsustasime kirjutada selle kohta ühe hariva artikli. Ah, et miks me seda kogu aeg räägime? Nimelt Vippa esimene mänguasi, punumismäng Sadasaba ( www.vippa.ee/toode/koer-2/ ), on lisaks mõnusale aja veetmisele ja tähelepanu koondamisele mõeldud just peene käelise tegevuse arengu soodustamiseks.

Mis see peenmotoorika siis on?

Peenmotoorika on käte ja silmade koostöö, sõrmede liikumise nõtkus ja täpsus: esmalt haaramine, siis söömine, lõikamine, riietumine ning hiljem kirjutamine ja joonistamine. Lapse käeline tegevus, peenmotoorika areng, saab alguse imikueast. Ta suhtleb maailmaga käte abil, hakkab ümbrust tajuma, tunnetama ja suhtlema, avastades asjade ja nähtuste olemust. Esmalt kujunevad haaramisliigutused. Laps haarab voodi kohale riputatud esemeid ja hakkab pikkamööda eesmärgipäraselt tegutsema, õpib õigesti määrama eseme asukohta (suunda ja kaugust) ruumis, tegutsedes arvestama esemete suurust ja kuju. Nii areneb tal taju ja nägemis-liigutuskoordinatsioon. Eelkooliealiste laste liikumisõpetuse looja, soomlane Pirkko Karvonen on oma raamatus „Liikumisrõõm“ öelnud: „Peenmotoorika arendab lapse väikeseid lihaserühmi: käelaba- ja sõrmelihaseid. Sõrmede ja randme liigutused muutuvad vabamaks. Käsi muutub painduvamaks, liikuvamaks, tugevamaks ja osavamaks. Areneb koordinatsioon silmade ja käeliigutuste vahel, silmade kontroll käte üle. Liikumine ei arenda last ainult kehaliselt, peenmotoorika on oluline lapse taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise ja kõne ja hilisema lugemisoskuse arengus. /…/ Peenmotoorika arendamise eesmärgiks on saavutada automatiseerunud tase, mil laps ei pea enam mõtlema liigutustele, vaid suudab teha kahte asja samaaegselt. Peenmotoorika väljakujunemine saab alguse haaramisest, siis õpib laps käest lahti laskma. Õige haaramisrefleks on pöidla ja ülejäänud sõrmede vastastikune asend. Siis pintsetivõte, pöial ja esimene sõrm puudutavad teineteist. Järgmisena õpib kasutama mõlemat kätt korraga ja seejärel vaid üht kätt. Koolieelsetel aastatel muutub käe juhtimise oskus aina olulisemaks. See suurendab iseseisvust ja on seotud probleemide lahendamise oskuse ning õppimisvõimega. Lapsed juhivad tervet kätt enne, kui suudavad valitseda sõrmede liigutusi.“

Mida paremini on arenenud lapse peenmotoorika, seda paremini areneb ka lapse kõne, sest peenmotoorika arendamise kaudu stimuleeritakse aju kõnekeskust. Käelise tegevusega on seotud kogu lapse intellektuaalne areng. Jaapanlased peavad oma laste kõrge intelligentsuse üheks aluseks just sõrmede motoorika arengut väga varasest lapseeast alates. Peenmotoorika mõjutab taju selliseid omadusi nagu tähelepanu, mõtlemine, ruumiline taju, koordinatsioon, kujutlus, mälu ja kõne. Lapse kasvades on motoorika abiks nii riiete selgapanemisel kui ka lugemisel ja kirjutamisel. Peenmotoorika arendamine toetab kõne- ja lugemisoskust, sest peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad ajus kõrvuti.

Kuigi laps õpib esmalt reguleerima suuri lihaseid ja terviklikke liigutusi tegema ning alles siis juhtima peenmotoorikat tuleb meeles pidada, et jäme- ja peenmotoorsed oskused arenevad koos, sest paljud tegevused sõltuvad nende koostööst -koordinatsioonist. On vale arvata, et liikumine arendab last ainult kehaliselt ning käelised oskused arenevad vaid joonistades, voolides ja lõigates. Lapse arengus ei saa tõmmata joont üld-ja peenmotoorika vahel. Näiteks kui käemotoorika on halb, võib selle põhjuseks sageli olla just kehalise liikumise vähesus.

Kuidas seda arendada?

Lapse käelise tegevuse arendamine on oluline just esimeste eluaastate jooksul. Sõrmede liikumise arengus on koolieelses eas olulisel kohal tegevused, kus tuleb ühendada esemeid, sobitada omavahel osakesi, sorteerida või paigutada ümber eri kuju või suurusega väikeseid esemeid. Seostavate tegevuste põhimõte on paljude didaktiliste mängude aluseks (tornide ehitamine, matrjoškad, püramiidid jne). Silma ja käe koostööd arendatakse mustripiltide ja puslede abil. Soovitatakse mängida Legodega, toppida pudelisse herneid ja pärleid paela otsa ajada. Tegevustes lihvitakse silmamõõtu, käteosavust, silma ja käe koostööd. Sõrmede peenlihaste ja silma ning käe koostöö areneb siis, kui laps saab mängida erinevate väikeste esemetega: kivikeste, okste, käbide, tõrude ja muu sellisega, voolida savist, maalida sõrme ja pintsliga, lõigata ja liimida, joonistada puuoksaga mullapinnale, rasvakriidiga paberile, meisterdada ja punuda ning seejärel proovida ka tähti ja sõnu kirja panna kas lihtsalt valgel paberil või mõnes selleks koostatud vihikus. Peenmotoorika areng on kirjutamise harjutamise eelduseks – kui käeliste tegevustega pole enne piisavalt tegeletud, jääb ka areng tähtede kirjutamise õppimisel aeglaseks. Liigutuste suund vasakult paremale valmistab last ette lugemiseks ja kirjutamiseks. Lugemis- ja kirjutamisoskus ei tule seega üleöö, vaid eeldab lapse ja täiskasvanu järjepidevat koostööd. Läbi mänguliste tegevuste saab seda protsessi aga muuta lihtsamaks ning mõlemale osapoolele rõõmu valmistavaks tegevuseks.

Peenmotoorika tegevused arendavad last mitmekülgselt ja palju enam kui valmis mänguasjad ( www.vippa.ee/ce-ja-manguasjad/ ): nii mõtlemist – ta sorteerib, otsustab, leiab erinevusi ja paigutab, kui ka meeli – kuulmist nägemist, haistmist, kompimist. Tähelepanu ja keskendumisele aitavad kaasa täpsust nõudvad tegevused, näiteks puistamine ja pulgaga porile kirjutamine.

Hea oleks, kui laps tegutseks nii parema kui ka vasaku käega.

Liivaga mängimine

Üheks lapse peenmotoorika ja puuteaistingute arendamise võimaluseks on mängud liivaga. Liivamängud on lihtsalt läbiviidavad, kuid samas emotsionaalsed ja last köitvad. Laste huvi äratamiseks liivamängude vastu võib  kasutada erinevaid võtteid: näpuharjutusi, liivast ehitamist, aplikatsioonide  valmistamist, liivale  joonistamist, mustrite  moodustamist loodusmaterjalidest ja tegevuse seostamist muinasjutuga.

Tegevusi  liivaga: vormi täitmine liivaga, liivale joonistamine ja jälgede jätmine, liiva hunnikusse kogumine ja kuhikute moodustamine, sügavuti liiva sisse minek, aukude  ja  tunnelite  kaevamine, liiva sisse esemete peitmine ja nende  välja  kaevamine, liivast kompositsioonide  moodustamine ja süžeeline tegevus. Liivamängud toetavad igati laste peenmotoorika ja koordinatsiooni arengut, mis omakorda soodustab laste toimetulekut mosaiigi- ja konstruktormängudega, joonistamise, värvimise ja kirja eelharjutustega, areneb laste sõnavara ja laps tutvub materjali erinevate omadustega – kuiv ja märg.


Joonistamine

Joonistamine arendab käe koordinatsiooni, tegevuse tunnetust, kavandatava realiseerimist, aga ka värvide valimist jne. Kuid kindlasti seostub joonistamisega ka lapse mõtlemise areng. Toimub lapse nägemismälu ja fantaasia arendamine. On hädavajalik, et vanemad looksid lapsele joonistamiseks tingimused (paber, pliiatsid jne.). Käeliste liigutuste täpsust ja nende koordinatsiooni (koos nägemisega) aitavad arendada kalihtsad klotsid, mida võib panna üksteise peale, tasakaalustada ja “ehitada” erinevaid kujundeid. Seejuures on tähtis ettenäitamine, sest see aitab lapse arengut kiirendada – jäljendamise nähtus.

Käemängud ja liisusalmid

Käemängud õpetavad kuulama ja mõistma kõne sisu ning tõstavad kõneaktiivsust, arendavad jäljendamisoskust, ühelt tegevuselt teisele ümberlülituvust, koordinatsiooni. Laps õpib tähelepanu koondama ja jaotama. Kui ta sooritab harjutusi, saates neid lühikeste värsiridadega, muutub tema kõne selgemaks ja rütmilisemaks. Areneb mälu, ettekujutusvõime ja fantaasia. Laps õpib meelde jätma käte asendeid ja liigutuste järjekorda. Sõrmed muutuvad harjutamise tulemusel tugevamaks, liikuvamaks ja paindlikumaks, see aga kergendab kirjutama õppimist.

Lihtsaid ja lõbusaid mänge leiad siit.

Mängude juhendid ja põhjaliku ülevaate laste arendamisest didaktiliste mängude abil leiab siit: Strebeleva Laste arendamine.

Kokkuvõtteks

Võiks ju arvata, et milleks on vaja spetsiaalselt mingeid tegevusi teha, alati on ju lapsed kirjutanud, joonistanud ja nokitsenud.

Artikkel pärineb: http://www.vippa.ee/peenmotoorika-kas-ainult-ilus-kaekiri/
 Kasutatud kirjandus:
http://www.tlu.ee/opmat/tp/eelharjutused/peenmotoorika.html
https://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lpa1pa/lapse_pshhomotoorse_arengu_olemus.html
http://jmadisson.wordpress.com/2012/05/13/didaktilised-mangud-kae-ja-sormede-peenmotoorika-arendamiseks-haaramine/ 
http://koneline.weebly.com/tegevused.html
http://www.teatoimeta.ee/Liivamangud_189.htm
maailm.planet.ee/kristjan/referaadid/referaat1.doc
http://jmadisson.wordpress.com/2009/06/27/fuusiline-areng/
http://www.koopakool.edu.ee/parandusope/32/
http://www.lillelapsed.ee/koolitused/kokkuvote-lugemishuvi-toetamise-koolitusest/

Tagasi Sisukaart Print