AktuaalneÜldinfoLastevanemateleÕpetaja soovitabKontaktRühmad

Jonnist saab jagu

Eesti Päevalehe lisa Lasteleht sügis 2010
"Jonnist saab jagu rahuliku ja kindla meelega"
Jonniv laps võib tahta erinevaid asju - vanema tähelepanu ja hoolt, kompida piire, vabaneda halvast enesetundest, pingest jne.
Reeglite ja raamide kehtestamisel soovitame konkreetsust, vältida tuleb üldsõnalisust. Tehke lapsele selgeks, mis on vastuvõetav ja mis mitte ning pidage ise sellest kinni. Kui olete nõudmistes järjekindel, mõistab ta, et teisiti ei saa. Kui annate jonnile järele, märkab laps, et kui piisavalt kõvasti karjuda, saabki ta oma tahtmist. Kui laps tunneb et piirid on paigas, kaob vajadus neid pidevalt üle kontrollida. Kindlas ja püsivad piirid loovad lapses turvatunde.
Kokkuvõtlikult artiklist: Kuidas jonniga toime tulla?
* ärge laske end lapse jonnist või märatsemishoost ära hirmutada, reageerige sellele rahulikult ja kindlalt. Oma rahuliku käitumisega olete eeskujuks ja aitate lapsel rahuneda. Karjumise ja ähvardamisega ei saavuta te midagi.
* kui olete jäänud jonniva väikelapsega "lõksu" rahvarohkes kohas, ärge laske end teiste kommentaaridest või pilkudest häirida ega kaotage vanemana eneseusaldust. Vaatamata olukorra ebamugavusele saate nagunii teha ainult seda, mis teile sel hetkel kõige õigem tundub.
* Lapse kannatlikkust ei tohi ülearu proovile panna: näiteks pikast päevast väsinud lapsele on rahvast pungil poes "mõistlik käitumine suur pingutus. Kui õhtused poeskäimised vallandavad lapses jonni, püüdke oma ostud teha enne, kui talle lasteaeda järele lähete.
* väikese õe või venna perre sündimisel võib lapse jonni vallandada hirm, et emme-issi kuuluvad nüüd titale ja teda hüljatakse. Iga eemalolek (sh teise tuppa magama minek) võib lapse jaoks muutuda frustreerivaks kogemuseks, millega ta toime ei tule. Jälgige esimestel nädalatel erilise hoolega, et jagate ka vanematele lastele tähelepanu ja olge kannatlik ajutise "titeliku" käitumise suhtes.
* aidake lapsel tema soove ja tundeid sõnastada. Näiteks "Mulle tundub, et sa oled pahane/õnnetu. Räägi mulle, mis su tuju rikkus?"
Laps, kes õpib oma negatiivset tunnet sõnades väljendama, suudab pinge korral end paremini valitseda ja oma käitumist paindlikumalt suunata.
* kui tunnete, et ei saa ise hakkama, otsige abi lastepsühholoogilt.
Kaire Talviste

Tagasi Sisukaart Print