AktuaalneÜldinfoLastevanemateleÕpetaja soovitabKontaktRühmad

Agressiivne, kuid üksildane

 Agressiivne, kuid üksildane.

Psühholoogide arvates on agressiivne, vägivaldne laps tegelikult üksildane ja abitu. Kamba juhiks ei saasee, kes oskab ainult kakelda: juhilt nõutakse muidki omadusi. 
Lapsed või(s)tlevad mänguasjade pärast. Selles pole midagi halba - nii püüavad nad leida om akohta sotsiaalsel tasandil. Ainult üle piiri ei tohi minna! Kuna käimas on võimuvõitlus, tasub täiskasvanul enne sekkumist olukorda analüüsida: kui ema võtab näiteks vihaselt lapselt lelu ja annab nutvale lapsele, võib agressiivsus ainult lisanduda. 
VÄIKE KAKLEJA
* Erit agressiivsel lapsel on tavaliselt tüüpiline taust: sagedased hülgamised, isa või meheliku eeskuju puudumine. 
* Vägivaldsel lapsel võib olla ka kerge neuroloogiline häire, millega liitub keeleline arengupeetus.
* Agressiivse käitumise põhjuseks ei ole kunagi temperament.
* Vägivaldne laps on üksldane, kuigi tal võib olla ettekujutus enda kõikvõimusest. Lapsed ei vali aga endale juhti mitte jõu, vaid teiste omaduset - originaalsuse, iseseisvuse jms - alusel. 
* Kui laps kaotab lootuse, et täiskasvanud ja eakaaslased teda aktsepteerivad, võivad allasurutud tunded vägivallana esile paiskuda. 
TÄISKASVANU ÜLESANNE
Lapse võime kontrollida oma tegusid ja näha ette nende tagajärgi on puudulik. Täiskasvanu ülesanne on lapsele piirid kätte näidata. Vanemad peavad näitama, missugune on õige käitumine, nad peavad varustama lapsi erinevate käitumisstrateegiatega. Tegeölikkuses võib see tähendada näiteks seda, et laps oskab käituda erinevalt vanaema sünnipäeval ja oma sõprade seltsis. 
Üks on kindel: laps ei tohi täiskasvanut lüüa. Täiskasvanu aga ei tohi teeselda, et see on ainult mäng. Laps peab teadma mida ta ei tohi teha - siis tunneb ta end turvaliselt. 
Väljalõige tuvastanatust ajakirjast.
Tagasi Sisukaart Print