AktuaalneÜldinfoLastevanemateleÕpetaja soovitabKontaktRühmad

8 soovitust lapsega suhtlemisel


Kaheksa tüüpilist viga, millest mudilase kasvatamisel hoiduda

Pere ja laps
16. jaanuar 2014 17:08
Mudilased on täis energiat ja innukat soovi kõike katsetada - nii enda osavust kui ka vanemate kannatlikkust. Eriti just vanemate närvikava proovilepanemises on väikelapsed lausa eksperdid. Loe siit, kuidas lastekasvatuse põhilisi vigu vältida ja samas oma närve hoida.
  • Viga 1: Järjepidevuse puudumine
  • Viga 2: Laps ei saa vanemaga kahekesi olla
  • Viga 3: Liigne abistamine
  • Viga 4: Liigne seletamine
  • Viga 5: Lapse toidubossiks tegemine
  • Viga 6: Liiga varajane potitreening
  • Viga 7: Liigne televiisorivaatamine
  • Viga 8: Võitlemine lapse jonnihoogudega 

Lapsed ei tule perre, kasutusjuhend kaenlas, kõike tuleb käigupealt õppida, seepärast ongi koos nendega maailma avastamine nii seiklusrikas. On siiski hea teada, millised on vanemate põhilised kasvatusvead ja kuidas neid vältida. WebMD on välja toonud tüüpilised eksimused, mida vanemad oma mudilaste puhul teevad.

Viga 1: Järjepidevuse puudumine

Väikelapsed tunnevad ennast paremini ja turvalisemalt, kui neil on oma ajakava. Olgu siis tegemist kindlate vannitamisaegadega või sellega, mis kell minnakse magama. Nad peavad ka teadma, mis tagajärjed on sobimatul käitumisel. Mida selgemad on reeglid ja mida korrapärasem on päevakava, seda meelsamini teeb laps kõik kaasa.

Vea parandamine: 
Lapse päevakava tuleks hoida nii reeglipärasena, kui võimalik. See on paras väljakutse eriti siis, kui last hoiavad erinevate põhimõtetega inimesed või kui täiskasvanud pole lapse päevakava suhtes omavahel kokku leppinud. 
Kui te pole päris kindlad, kuidas käituda, kui laps loobib toitu maha või keeldub õigel ajal magama minemast, siis leppige partneriga omavahel kokku, kuidas sellisel puhul reageerida ja jääge mõlemad ka sellele kindlaks. Vastasel juhul õpib laps kiiresti manipuleerima.

“Lapsele ei tohi anda vastukäivaid ja segaseid sõnumeid, mida tohib ja millal tohib,” selgitab lastearst Tanya Remer Altmann, kes on beebide ja väikelaste käitumist põhjalikult uurinud.

Viga 2: Laps ei saa vanemaga kahekesi olla

On tõepoolest väga lõbus terve perega koos aega veeta, kuid lapsele on vaja ka kahekesi olemise võimalust. Et vanem oleks vaid tema päralt.
Psühholoog Thomas Phelan väidab, et lapsed hindavad just seda aega, kui saavad olla ühe vanemaga kahekesi.” Lapse-vanema aeg on igati vajalik ja lõõgastav, sest see vähendab ka õdede-vendade vahelist konkurentsi.

Vea parandamine: 
See pole sugugi raske! Lihtsalt istuge oma mudilasega koos põrandale ja hakake mängima. Enne uinumist lugege aga koos raamatut ja jutustage oma mudilasele lugusid.

Viga 3: Liigne abistamine

Mõned vanemad kargavad kohe lapsele appi, kui laps millegagi veidikenegi jänni jääb. Enne, kui hakkate oma last puzzle kokkupanekul abistama või kui aitate talle särgi selga, mõelge, kas te mitte ei saada lapsele sellega sõnumit, et ta ei saa niisuguste asjadega ise hakkama.

“Vanemad, kes pakuvad lapsele liigset abi, saboteerivad sellega oma lapse usku enda võimekusse ja toimetulekusse,” ütleb Betsy Brown Braun, raamatu „Sa ei ole minu boss,” autor.

Vea parandamine: 
Lastele tuleb anda võimalus probleemide ja väljakutsetega silmitsi seista ja need ka lahendada. Ta saab pluusi ise selga küll, see võtab lihtsalt rohkem aega. Ta saab ka puzzle ise kokku, kui piisavalt nuputab.

Aga julgustuse ja vihjete pakkumine on igati teretulnud. See innustab last probleemiga tegelema ja lahendust leides on laps topelt rõõmus.

Viga 4: Liigne seletamine

Väikelapsele iga asja kohta põhjalike selgituste jagamine on iseenesest suurepärane, aga mitte siis, kui on teda vaja korrale kutsuda. Kujutage ette olukorda, kus ema ütleb 2-aastasele, kes küpsist küsib „Ei!” ja laps hakkab seepeale jonnima. Ema seletab pikalt, et kõigepealt sööme varsti õhtusöögi ja siis alles võtame magusat. Laps krabab aga sellegipoolest küpsise. Ema võtab selle taas enda kätte ja hakkab pikalt-laialt selgitama, et pole küpsise aeg ja et laps peab ootama, kuni soolane on söödud, aga söök pole veel valmis. Laps on juba pisarais. Vaidluspalli visatakse edasi ja tagasi ja mõlemad on lõpuks kurnatud ja tujust ära.

„Liigne seletamine võib viia sündmuste ahelani, mida kutsuksin veenan-vaidlen-karjun-löön käitumismustriks,” ütleb Phelan. Mudilased ei ole väikeses kehas olevad täiskasvanud. Kui nad midagi soovivad, siis nad ei järgi loogikat ja liigne seletamine ja veenmine ei tule sellises olukorras kasuks.

Vea parandamine: 
„Kui olete lapsele juba korra midagi öelnud, siis ärge sellel teemal enam temaga vaidlusesse laskuge,” ütleb Phelan. Kui laps on suur manipulaator, siis vältige pärast seda ka mõneks ajaks silmsidet ja tegelege teiste asjadega. Kui laps ei kuuletu, siis  võiks teha talle lühidalt ja konkreetselt suulise hoiatuse. Mingeid selgitusi pole enam vaja, laps saab aru küll, kui miski on keelatud, see annaks talle lihtsalt uuesti lootust, et ta võib kaubeldes lõpuks siiski eesmärgi saavutada.

Viga 5: Lapse toidubossiks tegemine

Kas laps dikteerib, mida lauas süüakse? Nõuab, et talle antaks eraldi toitu? Kui teie mudilane eelistab vaid snäkke ja küpsiseid ning keeldub söömast tavalist toitu, siis on viimane aeg midagi muuta. Kui lastele anda ainult nende lemmiksnäkke, mis on tihtipeale ka ebatervislikud, nagu näiteks friikartulid, küpsised, moosisaiad ja paljas vorst, siis keelduvad nad varsti normaalse toidu söömisest.

Vea parandamine: 
Kui laps ei saa oma ebatervislikke lemmiksnäkke ja keeldub muud söömast, siis ei maksa järgi anda, ega ta ennast nälga ei jäta. Julgustage hoopis oma lapsi uusi asju proovima. Parimaks eeskujuks on see, kui lapsed näevad kõrvalt, et ema ja isa naudivad uut põnevat toitu. Aitab ka see, kui lapsel on külas sõber, kes sööb mitmekesisemat ja teistsugust toitu, kui oma laps. Sõbra eeskuju on alati nakkav.

Kui laps on toidu suhtes valiv, kuid tema valikud pole liiga ühekülgsed ja kasvavale organismile kahjulikud, siis ei maksa sellest ka liiga suurt probleemi teha. Kõigil on oma eelistused. Muutusi tuleks oma käitumises ja suhtumises aga kindlasti teha siis, kui teist hakkab saama lapse teener, kes igaks söögikorraks lapse nõudmiste järgi eraldi menüü koostab.

Viga 6: Liiga varajane potitreening

Mõned vanemad alustavad potitreeninguga kohe, kui laps enam-vähem istuda suudab. Tegelikult ei peaks siinkohal järgima mitte vanema eelistusi vaid lapse individuaalset arengut. Liiga varajane potile sundimine hoiab küll kokku mõne mähkme, kuid võib viia stressi, vastuseisu ja võimuvõitluseni.

Vea parandamine: 
” Lapsed hakkavad potil käima siis, kui nad on selleks valmis. Seda protsessi pole mõtet jõuga kiirendada,” ütleb Altmann. Tutvustage lihtsalt lapsele potti ja selle kasutamisvõimalust. 
Paljudes meie lasteaedades võetakse mähkmetega lapsi ka sõime vastu ja nad hakkavad üheskoos potilkäimist harjutama. Tavaliselt see lastele meeldib ja neil tekib soov ka ise potil käima hakata. Kui te ei soovi, et laps õpiks alles lastesõimes potil käima, siis võite alustuseks proovida kodus ühel ajal tualeti kasutamist. Eeskuju on parem kui sundimine. Siis on potilkäik põnev, laps on hakkamasaamise ja kiituse üle uhke.

Ja ärge muretsege, igal asjal oma aeg, kooli ei lähe teie laps mähkmetes kohe kindlasti.

Viga 7: Liigne televiisorivaatamine

Väikelaps, kes kogu aeg mööda kodu ringi tuiskab ja segadust tekitab, võib tõesti olla tüütu. Laps, kes vaguralt teleri ees istub, on vanemale mugav. Aga see liigne mugavus läheb hiljem kalliks maksma. 
Uuringud näitavad, et väikelapsed, kes liiga palju aega teleri ees veedavad, kogevad hiljem õppimisel rohkem raskusi, kui need lapsed, kellega väiksena tegeletakse.

Vea parandamine: 
Hoidke oma last tegevuses hoopis lugemise, mängimise ja vestlustega. Kui te soovite teha näiteks kodutöid, siis selle asemel, et laps televiisori ette tõsta, tõstke ta hoopis enda lähedale. Vestelge, naljatage, õppige sõnu ja julgustage ka last rääkima. Selles vanuses lastele pole tegelikult televiisorit tarvis. 

Viga 8: Võitlemine lapse jonnihoogudega

Paljud vanemad muretsevad, et väikelapse kontrollimatu raevu- ja jonnihoog näitab vanemaid ümberseisjatele ebakompetentsetena. Aga kõik väikelapsed jauravad, jonnivad, raevutsevad või lihtsalt kisavad niisama ilma selge põhjuseta. See on lapsele üks võimalus pingetest vabaneda. Aga see on ka võimalus katsetada, kas jonnimise abil saab oma tahtmist läbi suruda.

Kui lapse raevuhoog on käimas, siis pole mõtet hakata seletama, karistama või ähvardama isegi mitte siis, kui see kõik toimub avalikus kohas. Te tunnete ennast halvasti — selge see, teised vaatavad hukkamõistva pilguga — seda ka, aga ärge andke lapse nõudmistele järele ega hakake ka oma last karistama, isegi kui ümberseisjate pilgud seda justkui nõuavad.

Vea parandamine
Laps tähendab alati rohkem, kui kõrvalseisjate pilgud. Välise hukkamõistmise hirmus ei tohi oma mudilast väärkohelda ka siis, kui ta raevutseb. Ka kõrvalseisjate märkusi ei maksa liigselt südamesse võtta. Jonnihoo tulemuseks ei tohi olla, et laps saab oma nõudmise täidetud sellepärast, et te kardate kõrvalseisjate halvakspanu ja ei tohi olla ka see, et teie ise lapse suhtes valesti käitute, sest soovite kõrvalseisjate heakskiitu. Kui nemad oma lastega avalikes kohtades ei käinud ja neid jonnimise korral füüsiliselt karistasid, et tähenda, et teie seda peaksite tegema. Teie võtke oma jonniv laps sülle, viige ta eemale, oodake rahunemist, kallistage teda pikalt ja jätkake oma päeva.

Allikas: http://perejalaps.delfi.ee/vaikelaps/kaheksa-tuupilist-viga-millest-mudilase-kasvatamisel-hoiduda.d?id=67513006

Tagasi Sisukaart Print